Hääd sõbrad, meil on see au kuulutada välja Möku “Õllenohikute menüü”.
See menüü on Mökus samm edasi paari Brewdog’i sisse toomisest ja mõeldud hardcore õllenohikutele. Neile kes armastavad õlut selle sõna kõige kirglikumas tähenduses. Kes muretsevad sellepärast, et maailmas on tuhandeid ja tuhandeid erinevaid asendamatuid õllesid ja meil on ainult ühe eluea jagu aega, et neid kõiki proovida.
Sellepärast saabki õllenohikute menüü olema palju kiiremini muutuv kui tavapärased menüüd. Mõnda õlut saab meil olema ainult paarkümmend ja kui see otsa saab, tuleb selle asemele mõne aja pärast uus.
Sest õllenohikud ei klammerdu vaid janunevad uut 🙂
—–
Õllenohikute menüü jookseb Mökus täna õhtul platsile sellises algkooseisus:
Mikkeller/Revelation Cat Cream Ale. Mikkeller on Taanist pärit gipsy-brewer‘ite duo. Jätan selle termini maakeelde tõlkimise vabatahtlikele filoloogidele – tähendab see aga seda, et mehed ei pruuli õlut ühes kindlas pruulikojas või tehases. Kui uus õlleretsept peas kuju hakkab võtma, koputavad nad mõne ägeda väikese õlletehase uksele, teevad seal oma asja ära ja rändavad edasi. See Cream Ale on tehtud Roomas Revelation Cat’i õlletehase lipu all.
Me jätame selle Cream Ale’i üle otsustamise teie õiglasesse kätesse. Ootuste timmimiseks olgu öeldud vaid see, et tegu on väga humalase õllega, mis ehk Brewdog’i Punk IPA’d meenutab. Samas on see heledam, hägune ja maitselt pehmema lõpuga.
Valmiermuizha pool võlu on selles, et see on Läti õlu. Ja isegi kui see nii hea ei oleks, siis tasuks seda juba päritolu pärast proovida. Sest Lätlased on meie hääd sõbrad.
Valmiermuizha on väike õlletehas Valmiera külje all vana Valmiera mõisa kompleksis, kuhu muide saab ka ise sisse piiluda ja pealt näha, kuidas seal toimetatakse. Tehas püüab oma kvaliteetlager’iga vastanduda kohalikele suurtele, öeldes, et nad töötavad pingsalt selle nimel, et mitte ületada 1% turuosa Lätis. Tulemuseks on paljude arvates Läti parim õlu, mis on piisavalt hea, et olla ainus õlu, mida serveeritakse kallite veinide kõrval ka Riias, Läti rahvuslikus ooperiteatris. Ja Mökus 🙂
Corsendonk Pater. Ükski õllevalik pole täiuslik ilma vähemalt ühe tummise Belglaseta. Ja Corsendonk’i Pater on täpselt selline – tume Belgia kloostriõlu ehk “abbey ale“. Muide, selle kloostrivärgiga on selline lugu, et märge “abbey” õlle nimetuses, mis kloostri päritolule viitab, ei tähenda iseenesest, et tegu on rangelt munkade poolt pruulitud joogiga. Pigem on selle tähise sisu üsna vabalt tõlgendatav – umbes nii, et see õlu püüab järgida parimaid Belgia kloostriõlle traditsioone.
Corsendonk Pater on ratebeer.com‘ilt saanud saja punkti skaalal hindeks 98 ning Möku auväärt õllekomisjon nõustus esmaspäevasel testimisel selle hinnanguga täielikult.
Rochefort Trappistes 6. Kui “abbey” viitab õlle üsna lõdvale seotusele kloostritega, siis “trappist” tähendab kindlaid nõudeid ja selles mõttes on trappist õlled omamoodi Belgia õllenduse eksklusiivne eliit. Trappist märget kannavad vaid need õlled, mis on pruulitud trapistide kloostris, kloostri range järelvalve all ja mille müügist saadud kasumist enamik antakse kloostri poolt sotsiaalsel eesmärgil heategevuseks. Selliseid kloostreid on maailmas seitse – kuus Belgias ja üks Hollandis.
Rochefort on üks sellistest kloostritest ning maailmas üks tuntumaid trappiste. Rochefort 6 on selle kloostri kõige kergem õlu – nii kanguse kui maitse poolest. Sellest hoolimata on tegu suurepärase trappist’iga – kui see välja valada ja püüda klaasist kõiki maitseid eraldada, jätkub tegevust terveks õhtuks. Sellest ilmselt ka ratebeer.com arvates Corsendonkiga võrdselt 98 punkti sajast.
—–
Lõpetuseks olgu öeldud, et põneva õlle joomine ei ole sugugi nii mõnus kui selle taustal ei saa õlle üle arutleda, targutada, kiita ja nahutada. Valesid arvamusi pole olemas ja kõik õllejutud tuleb südamelt ära saada. Ükskõik siis kas sõbrale üle laua, meile üle leti või kõigile õllenohikutele otse Möku facebook’i seina peale.
Cheers!