Jaanipäeva ja jalgpalli otsustavate mängude alguse auks sai õllenohikute menüü väikese täienduse. Ning pisut teistsuguse kui senised on olnud.
Kui seni on kõik selles menüüs figureerinud vedelikud olnud kauge maa tagant (näiteks Lätist), siis esmakordselt maailma ajaloos astus sellele pjedestaalile rambivalguse kätte Eestis toodetud kolmik – Viru õlletehase liinidelt värskelt maha jooksnud GB sari.
See, et järsku kodumaised õlled õllenohikute menüüsse sattusid, tuleb sellest, et selle menüü eesmärk on vedada pimedusest valguse kätte kõik maailma head õlled ja huvitavad katsetused, mis meile pihku satuvad. See, kui hea õllega tegu on, jäägu publikumi otsustada, huvitava katsetusega on tegu aga kindlasti.
Mis siis, et toodetakse peamiselt Taani Gourmet Bryggeriet tehasele nende sildi all. Kõik need, kes siinmail ale’i julgevad teha ja seda ka kohalikul turul müüa püüavad, saavad ühe punkti puhtalt suurte munade eest. Meil on tegu riigiga, mida valitsevad endiselt Saksa tüüpi lager’id ja Hallertau humal – kohalikud ale’id, mille sildil ilutsevad Cascade’i ja Amarillo nimed, on mõnus vaheldus.
Teise punkti saab Viru Õlu selle eest, et üks kolmikust on bock. Isegi vist “doppelbock” nagu see väike number kaks etiketil laseb aimata. Üks meie kõige kurvemaid müüte on see, et bock seostub mõttes alati vinge viinamaitse ja odava õllenapsuga. Alusetu laim, see Einbeck’ist pärit õlletüüp kuulus algselt õllede hulka, mida joodi just erilistel puhkudel. GB Bock on hüpe just selles suunas, eemale kaheliitristest plastpudelitest ja sarvedega logodest. Ja juba see üksi väärib arglikku aplausi.
See kõik sissejuhatuseks öeldud, jätame kogu ülejäänud kiituse ja laituse Teie teha.
Alustatagu.