Kuna kraadiklaas kisub akna taga nullkraadi kanti
, siis on aeg võtta õllenohikute menüüs ette kimp tumedaid ja tummiseid belglasi ning jätta nisuõlled koos muu kergema kraamiga suve või siis vähemalt kevadet ootama.
Veel enam – kuna kuu aja pärast on Möku sünnipäev, siis otsustasime, et need belglased peaksid pidulikud olema. Sellised, mille jaoks tahaks lipsu ette panna. Või siis vähemalt pea ära kammida.
Seega seekordne valik ei koosne õlledest, mille kohta võiks öelda lihtsalt “huvitav” või “äge uutmoodi lähenemine”. Need on – ühe väikese erandiga – õllemaailma Rolls-Royce’id.
1) Foodball on selle valiku esimene ja ühtlasi ka see mainitud väike erand. Me võtsime selle punti, kuna ainult puhas belgia õlu oleks natuke igav ja teiseks jäi see Mikkelleri katsetus oma paari huvitava küljega silma. Saison on üks põnev õllestiil, mis prantsusepäraselt viitab sellele, et tegemist on hooajalise õllega. Traditsiooniliselt pruuliti seda Belgias Wallonia regiooni farmides ja see oli üsna madala alkoholisisaldusega.
Mikkeller pruulis Foodballi ka Belgias, aga mitte madala alkoholisisaldusega (ABV 6%). Foodballi värv on midagi roosakaspunase kanti ja maitselt on see üsna kõva humalapomm. Kui Punk IPA istub, siis tasub ka Foodballi proovida. Saison‘i õllestiiliga tuleb aga veel eraldi tutvust teha, sest Mikkeller keerab kõigil oma õlledel vindi üht või tesitmoodi üle ja klassikast on see õlu kaugel. Ratebeer’is on Foodball hinnatud 83 punktiga 100’st.
2) Tripel Karmeliet ei ole, vastupidiselt eelmisele, mingi katsetus. Selle õlle retsept on pärit aastast 1679 ja seda pruulitakse täna, enam kui 300 aastat hiljem endiselt muutmata retsepti järgi. See, mis selle retsepti eriliseks teeb ja mille järgi Triple Karmeliet oma nime on saanud on asjaolu, et selles pudelis saavad kokku nisu, kaer ja oder korraga.
Ilmselt käisid toonased mungad vikatiga pimedas suvalistel põldudel pruulikoja jaoks algaineid kogumas, vaatamata täpselt millised viljapead kotti sattusid. Olgu sellega kuidas on, aga algne retsept on üle elanud viimase kolme sajandi sõjad ja üheksakümnendatel tehtud agressiivsed katsetused seda veel paremaks muuta. Ratebeer hindab Tripel Karmeliet’i 99 punktiga 100’st – täielikust õndsusest oleks justkui vaid üks punkt puudu.
3) Delirium Tremens on Belgia õlle hulgas kuulus oma valge “marmorpudeli” tõttu. Ilmselt on just pudel mänginud olulist osa selles, et Delirium Tremens’ist on kiiresti saanud modernse Belgia õlle ikoon. Pudel pole aga ainus põhjus. See, mis pudelis, on Ratebeeri kollektiivsel hinnagul väärt 96 punkti 100’st ja see räägib iseenda eest.
Mis nimesse puutub, siis Delirium Tremens on tegelikult meditsiiniline termin – a severe form of alcohol withdrawal that involves sudden and severe mental or nervous system changes. Vähemasti on teid hoiatatud.
4) Rochefort 10 lõpetab seekordse õllenohikute menüü.
Me oleme Mökus seda aega pikalt oodanud, et sellelt monumentalselt õllelt pidulikult lina pealt tõmmata. Rochefort on üks kuulsamaid trapistide kloostreid, mille pruulitud õlled ennast trappist‘iks tohivad nimetada. Rochefort 10 on selle kloostri lipulaev.
Mitte miski, mida ma siin ütlen või ütlemata jätan, ei suuda seda õlut ja selle keerukust adekvaatselt kirjeldada. Tõsi, et maitsed on erinevad ja raske on võrrelda suurepärast porterit tippklassi IPA’ga, aga sellest hoolimata ütlen ma välja oma subjektiivse hinnagu:
Rochefort 10 on kõige parem õlu, mida sel planeedil on kogu inimkonna ajaloo jooksul pruulitud.
Ratebeer annab hinnanguks üksmeelselt 100 punkti 100’st. Teisisõnu – sellest enam paremaks ei lähe. Rochefort 10 alkoholisisaldus on 11.3% ja see on võrdlemisi kallis. Aga ükski kuningas ei ole ei lihtne ega odav.