No sveiki!
Tänaseks on möödunud pisut üle kahe nädala sellest kui trelli ja tööpükstega Lätti saabusime. Teeme väikese ettekande, kuidas meil siin vahepeal läinud on.
Mõtlesime, et alustame esimest päeva tasa ja targu, teeme plaane ja jooniseid, kaardistame juba olemasolevat ja vajaminevat kraami aga.. sügelevad sõrmed said meist võitu ja sõrgkang sosistas ka juba lakkamatult kõrva. Eneselegi märkamatult olime ühele seinale küüned taha ajanud, üks asi viis teiseni ja teate küll kuidas see lõngapall veerema läheb. Näitame parem pilte:
Esimese kihi mahakangutamisel selgus, et majal polnud plaaniski end kergelt kätte anda ja tal oli meile üllatusi pakkuda peaaegu igal sammul. Egas midagi, hakkasime siis seda sibulat edasi koorima:
Kuna siinpool maja sai ruum otsa, siis järgmisel päeval otsustasime koorimistöödega liikuda maja teisele poolele:
Meie esimene abiline oli Tauri, ilma temata oleksime küll esimesel päeval mõistuse kaotanud ja Tartusse tagasi tagurdanud. Suuur-suur aitäh sulle Tauri!
Järgmised päevad möödusid tagajärgede likvideerimise tähe all:
Vahepeal käisime ka pangas kohalikku kontot avamas, mitu korda prügimäel hullamas ja kindlasti liiga palju ehituspoes. Siin alumisel pildil märgib Kaarel rõõmsalt kuuendat korda, tänaseks on see number aga juba kahekordistunud :S. Pangast pilti pole, aga tuleb välja, et meie nimed on naabrite jaoks nii veidrad, et perekonnanimi pandi dokumendil eesnimeks ja vastupidi XD.
Lammutus ja kaevetööde käigus leidsime majast ka igasugu aardeid:
Järgmise suure abilisena peale Taurit tuli meile seltsi värsket ja toorest jõudu täis Tanel, kes aitas meil põrandatega sõna otses mõttes maadelda.
Surusime kätt erinevate aastakümnete jooksul üksteise otsa kuhjunud põrandakihtidega ja kõige kangekaelsemaks tegelaseks osutus nõukaaegne vineer, mis kriuksub siiani pahaendeliselt meie unenägudes.
Kolmapäeval tuli meie rüüstetöid inspekteerima Liis, tänu kellele saime korraks töömeheriided linnarõivaste vastu vahetada ja end õhtul Riia ööelus tuulutada.
Aga ega meie tantsukaart tühjalt pikalt seisma ei pidanudki, sest reedel tulid Mustast Kastist külla Birgit ja Kaarel, kellega koos ühe eriti turgutava lõuna veetsime.
Tänaseks oleme töödega sealmaal, et pole teha muud, kui pikisilmi betooni kuivamist oodata. Aga pole lugu, kasutame seda jõudehetke siin teile reportaaži tegemiseks :).
Praeguseks aga teemegi pikale jutule lõpu ja läheme poodi Karumsijahile, sest kahe nädalaga oleme korralikku kohukesesõltuvusse sattunud. Ärge siis imestage, kui varsti Mökudesse Karumsikülmikud ilmuvad vms.
PS! Sidruni ja laimi omad on top-tier!
PS.2! Kui tagasi tuleme, siis järgmiseks projektiks võtame ette TRT Möku vetsud :).