Et kõik ausalt ära rääkida, siis Veikol on mõte Tartus oma kodukõrts avada juba paar aastat peas kolisenud. Mul ei ole. Sellegipoolest kui ta mulle juuli lõpus helistas ja teatas, et ta leidis koha ja nüüd hakkab lumepall veerema, siis ma aimasin, et vist tuleb teha.
Viimased kaks kuud oleme vabadel õhtutel vahelduva eduga koristanud, kontseptsiooni üle vaielnud, mööblit valinud ja tarnijatega suhelnud. Millagi oktoobris oleme omadega valmis ja siis teeme uksed lahti. Praegu on ka uksed lahti, aga ainult siis kui keegi meist parasjagu midagi ehitab.
Kui juhtute mööduma ja näete, et sees tuli põleb, siis astuge sisse. Õlut on meil iga kell pakkuda – vastu tahaks kuulda, mis on sinu arvates ühe mõnusa kõrtsi saladus.
Lõpuks – mõnikord võib juhtuda, et me peame veel valmimata kohas natuke pidu. Siis on uksed kohe kindlasti lahti ja niisama mööda jalutamine patuasi.