Möku uued omanikud

Möku pill

Ajal, mil ma seda kirjutan, valime me Mökusse parasjagu uusi inimesi leti taha. See on omamoodi osa meie iga-aastasest sügisrutiinist – väike punt inimesi meie hulgast on aasta jooksul lõpetanud ülikoole, liikunud edasi mujale elutsema või siis valinud endale mõne uue seikluse, millesse sukelduda. Meie, nagu igal aastal, soovime neile kõike hääd ja täiendame oma letitagust uute ning sama mõnusate tüüpidega.

Sel aastal vahetub Mökus aga rohkem kui ainult mõned inimesed letis – Möku saab ka uued omanikud. Minu ja Veiko ligi viis aastat kestnud aktiivne kõrtsmikukarjäär saab joone alla.

Möku on varsti viis aastat oma kohas seisnud ja selle aja jooksul on jõudnud ülikooli lõpetada vähemalt üks aastakäik tudengeid, kes saabusid siia esmakursuslastena ajal, mil Möku juba tegutses. Kui me üleüldse midagi väga tahame, siis seda, et Möku ka järgmised viis aastat iga päev nii kodusena kui ka värskena suudaks püsida. Selleks aga, et see kindlasti nii läheks, otsustasime omalt poolt aerud järgmisele vahetusele üle anda 🙂

Okei, aga kellele?

Kui te Mökus rohkem kui paar korda käinud olete, siis ma usun, et te tunnete neid hästi – võibolla olete leti ääres juttugi puhunud.

Poisid ja tüdrukud – nad on Sille-Liis ja Kaarel. Neis on hulllude ideede näol piisavalt kuiva püssirohtu ja silmis piisavalt sädet, et teha maatasa mitu kvartalit. Nad võtavad alates homsest kaptenisillal istet ja hakkavad kogu seda värki edasi tüürima. Nad on Möku uued omanikud ja nad ütlevad nii:

Hei!

Me oleme kahe peale kokku töötanud Mökus nii kaua kui see olemas on olnud, head õlut pakkunud ning mõnusaid inimesi ühendanud. Kõik see läheb tõusvas joones nagu seni: pidu läheb edasi, kraanidest voolab pärleid ning väikeses ruumis saavad ka edaspidi kokku uued ja vanad sõbrad.

Aga uus särts tuleb ka ning meil on hulgaliselt ideid ja plaane, mida kõike Mökuga korda saata. Nii ise letis olles kui kardinate tagant niite sikutades. Usutavasti imbuvad need uued mõtted vaikselt Möku ukse alt sisse ning märkamatult tundubki varsti, nagu oleks nii mõnigi uus ja vinge üritus Mökus siin juba aastaid toimunud.

Ühesõnaga on lood nii, et midagi ei muutu ja midagi muutub totaalselt – niisama ettearvamatult nagu reede õhtud Mökus. Siin on kohtumispaik suurte mõtete mõtlejaile, elufilosoofidele, õllesõpradele ning heale olemisele. Uksed on avatud ja mott on kõrgel. Me ootame avatud käte ja värskelt lüpstud õllega 🙂

Sille ja Kaarel

About the author

Leave a Reply

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

%d bloggers like this: